Sügisrõõm ja sügiskurbus
Mets kingib oma viimast sügisilu
kui paistaks valgus läbi uksepilu
kus põrand kaetud triibulise vaibaga -
ja vähematki kurja ei võiks taibata -
mu jalad samblal puhtaks pühitud
see metsakoda on mu pühamu
Mets kingib oma viimast sügisilu
veel piilub päike läbi pilve pilu
muld kaetud rõske kõduneva vaibaga
kes metsa seadust tunneb eks see tea
et nähtud siin küll korjuseid küll vere jälgi
ja vaikiv linnupere talvetuisus nälgib
Veel piilub päike läbi pilvepilu -
pea hingedeaeg käes ja õhk on vilu
No comments:
Post a Comment