3. -31. detsember jõulukuu väljapanek jõulusalmide- ja juttude raamatutest

                                

                                                                                JÕULUTRIKK

Päkapikk on väga töökas,

tassib nii, et selg on lookas

sokkidesse padajanni,

pudi-padi, ninni-nänni.

Kuigi lapsed on ta fännid,

poetab neile hädajänni,

jaotab ainult kribu-krabu,

magus suutäis neile –tabu

On ta vale päkapikk?

või tal käsil jõulutrikk?

Tühja-tähja träni kaudu

seab ta üles püünisraudu.

Laisad saavad jõulušoki,

 kui pole teret jõulusokis.

 Virgaks ehmuvad end põnnid,

        targaks saavad Annid-Tõnni 
                               

(Heljo Mänd)

                                                               

            Ilust advendiaega ja töökaid päkapikke!

Viktoriin EESI FILM 100 kokkuvõte

Vanalinna kooli 41. sünnipäeva pidulikul aktusel autasustasime viktoriini EESTI FILM 100 osalejaid. Parimad vastajad said Eesti Päevalehe ja Eesti Filmi Sihtasutuse poolt kingitud DVD. 
             
Kokku osales viktoriinis 55 õpilast.

Õpilaste valitud Eesti lemmikfilmid Päevalehe filmiklassika sarjast olid:

I kooliaste - "Nukitsamees"
II kooliaste - "Kevade"
III kooliaste - "Siin me oleme"

Kooli sünnipäev

 





EESTI FILM 100



Add caption



19.- 28. november toimub „Eesti Film 100“ raames „Eesti filmiklassika“ filmide tutvustus ja viktoriin

• Eesti filmiklassika filmide väljapanek ja laenutus toimub kooli raamatukogus

• Väiksema grupiga kuni 15 last saab filme vaadata  raamatukogus
• 1.- 4. klassi lapsed kell 13.15-14.45
• 5.- 9. klassi lapsed alates kell 14.45
• Kogu klassiga filmi vaatamiseks, laenutage film klassi
• Viktoriini küsimustele vastused leiad Eesti filmiklassika sarja tutvustusest
• Viktoriini küsimustele saab vastata kuni 28. novembrini.  Võitjad loositakse välja 30. novemberil kooli sünnipäeva aktusel. Loosi läheb 8 „Eesti filmiklassika“ filmi ja teisi toredaid auhindu.

Eesti filmiklassika sarja tutvustus

21. aprillil alustas ilmumist Eesti Päevalehe DVD-sari „Eesti filmiklassika“! See filmisari on eesti filmi sajanda sünnipäeva vääriline sündmus, mida on oodatud juba aastaid. DVD-plaatidele jõuavad kümned palavalt armastatud mängufilmid, millest moodustuv sari koondab endas meie kultuuripärandi tähtsamaid tüvitekste mängufilmi valdkonnas. Tulemuseks on filmikollektsioon, mis kuulub aukohale igas Eesti kodus! Kokku ilmub 45 Eesti filmiklassika filmi.

Miks on sarjas just need mängufilmid? Sõna „klassika“ paneb justkui valikule omad tingimused – samas, kõik teosed ei saa klassikaks ka aastakümnete möödudes. Nii mõnegi filmi puhul võib öelda, et aeg on seda isegi parandanud. Seepärast ei mahtunud sarja näiteks paljud lähiaastate linateosed – ajadistants filmi klassika hulka arvamiseks on veel liiga väike. Sarja nimekirja valmimisel on oma kaaluka sõna öelnud ka mitmed tunnustatud Eesti filmiasjatundjad, seega on saadud loetelu klassika tiitlit väärt.

Loe ka täpsemalt 
Eesti filmiklassika 
Eesti film 100

 

Kooliraamatukokku on juba saabunud järgmised filmid:

1

Viimne reliikvia

Režissöör: Grigori Kromanov
Stsenarist: Arvo Valton
Heliloojad: Tõnu Naissoo, Uno Naissoo
Operaator: Jüri Garšnek
Kunstnik: Rein Raamat
Toimetaja: Lennart Meri
Osades: Aleksandr Goloborodko, Ingrīda Andriņa, Elsa Radzina, Rolan Bõkov, Eve Kivi, Uldis Vazdiks, Raivo Trass, Peeter Jakobi jt
Stuudio: Tallinnfilm
Kestus: 86 min

„Liivimaa parim ratsutaja“ Hans von Risbiter tutvub kauni Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on lahkesti nõus nad paari panema, kui saab enda valdusse Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Verepulmaks muutunud pulmapeolt päästab Agnese aga hoopis vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Ülejäänu, nagu teada, on Eesti filmiajalugu!
Paul-Erik Rummo kirjutatud, Uno ja Tõnis Naissoo viisistatud ning Peeter Tooma esitatud laulud on saanud vähemasti sama legendaarseks kui film ise. Venekeelses versioonis esitas laule Georg Ots.
1970. aastal esilinastunud filmi vaatas esimese aasta jooksul Eestis 772 000 kinosõpra. Nõukogude Liidus näidati „Viimset reliikviat“ 2400 filmikoopiaga ning esimese aastaga kogus ta ligi 45 miljonit vaatajat, millega jõudis 2. kohale 1971. aasta vaadatavuse edetabelis.
2000. aastal otsustasid Eesti Filmi Sihtasutus ja Tallinnfilm, et „Viimne reliikvia“ on pärand, mida tuleb parimal võimalikul kujul säilitada ka tulevastele põlvedele. Soomes Digital Film Finlandis kaotati pildilt kriipsud ja värinad ning korrastati värv, heli aga taastati Eestis firmas Film Audio. „Viimsest reliikviast“ sai esimene digitaalselt taastatud Eesti film, taasesilinastus toimus 15. märtsil 2002 Tallinnas Coca-Cola Plazas.

2

Kevade

Režissöör: Arvo Kruusement
Stsenaristid: Kaljo Kiisk, Voldemar Panso
Helilooja: Veljo Tormis
Operaator: Harry Rehe
Kunstnik: Linda Vernik
Osades: Arno Liiver, Riina Hein, Aare Laanemets, Margus Lepa, Leonhard Merzin, Ain Lutsepp, Kaljo Kiisk jt
Stuudio: Tallinnfilm
Kestus: 84 min

 Lugu klassitäie möödunud sajandi alguse laste koolielust, mõisapoiste parve põhjalaskmisest, Liblet ähvardavast vallandamisohust ja saunaakna purunemisest teavad kahtlusteta kõik Eesti filmisõbrad. Oskar Lutsu „Kevade“ tähistas juba ilmumisel noorust ning kannab nooruse ja selle meenutamise tähendust tänapäevani. „Kevade“ esimese filmistsenaariumi pealkirjaga „Joosep Toots“ kirjutas juba 1926. aastal Oskar Luts ise, kuid filmiks jäi see tegemata.
Arvo Kruusemendi filmidebüüt „Kevade“ on tänu noorte osatäitjate energiale endiselt elav. „Kevade“ tuli välja 5. jaanuaril 1970, kogudes esimese linastusaastaga üle poole miljoni vaataja. Üle Nõukogude Liidu leidis „Kevade“ 8,1 miljonit vaatajat.
2002. aastal valisid filmikriitikud „Kevade“ läbi aegade parimaks Eesti filmiks. „Kevade” pilt taastati digitaalselt Digital Film Finlandis ja heli Film Audios. Taastatud film esilinastus kinos Sõprus 13. aprillil 2006, Palamusel toimus taasesilinastus 18. augustil. „Kevade“ on esimene programmi „Eesti film 100“
raames ennistatud film.

3

"Hukkunud Alpinisti" hotell

Režissöör: Grigori Kromanov
Stsenaristid: Arkadi Strugatski ja Boris Strugatski
Toimetajad: Ilmar Taska ja Toomas Raudam
Helilooja: Sven Grünberg
Operaator: Jüri Sillart
Kunstnik: Tõnu Virve
Osades: Uldis Pūcītis, Jüri Järvet, Lembit Peterson, Mikk Mikiver, Kārlis Sebris, Irena Kriauzaite, Sulev Luik, Tiit Härm, Nijolė Ozelytė, Kaarin Raid
Stuudio: Tallinnfilm
Kestus: 80 min
Sven Grünbergi lummava filmimuusikaga „„Hukkunud Alpinisti“ hotell“ põhineb vene ulmekirjanike vendade Strugatskite samanimelisel fantastilisel põnevuslool, mis valmis kümme aastat enne filmi. Üksildasse mägihotelli kutsutud politseiinspektor Glebsky ei leia kohapeal esialgu miskit valesti olevat. Õhkkond on küll ebamaine ja hotellikülalised kõhedusttekitavad, kuid tõeliselt nihkesse lähevad asjad alles öösel…
Film kogus 1980. aastaks NSV Liidu kinodes kokku 17,5 miljonit vaatajat, Eesti kinodes 44 300 ning müüdi levituseks 28 riiki, peamiselt küll Aafrika ja Aasia maadesse. Trieste’i rahvusvahelise ulmefilmide festivalil võitis „Hukkunud Alpinist“ auhinna Hõbedane Asteroid.
Programmi „Eesti film 100“ raames ennistatud filmidest on „„Hukkunud Alpinisti“ hotell“ neljas – see taastati Soomes Digital Film Finlandis. Värvi määrasid operaator Jüri Sillart ja Pentti Keskimäki, pildi restaureeris Giuseppe di Giorgio, heliga tegid tööd Ants Andreas ja Sven Grünberg. Film taasesilinastus Tallinnas kinos Artis 14. novembril 2009.

4

Need vanad armastuskirjad

Režissöör: Mati Põldre
Stsenaristid: Lilian Põldre, Mati Põldre, Aleksandr Borodjanski
Helilooja: Tõnis Kõrvits
Peaoperaator: Aleksander Razumov
Kunstnik: Tiiu Übi
Osades: Rain Simmul, Liis Tappo, Ülle Kaljuste, Marika Korolev, Kärt Tomingas, Jaan Rekkor, Tõnu Kilgas jt
Tootjad: ETV, Freyja Film, Eesti Moedisain
Kestus: 127 min„Need vanad armastuskirjad“ on linateos, mida peetakse Eesti filmiajaloo viimase perioodi õnnestunud sissejuhatajaks. See jutustab romantilise ja traagilise loo Eesti ühe armastatuma helilooja Raimond Valgre elust 1930.-1940. aastatel, toonastest poliitilistest muutustest, sündmustest Valgre elus ja ajast, mil tema laule ei peetud enam nõukogude elulaadiga sobivaiks. Filmi sündmuste kulminatsioon on 1949.–1950. aastavahetusepidu restoranis Gloria.
Eesti filmisõprade hulgas osutus film ülimenukaks – 1993. aastal kogus see Eesti kinodes üle 58 000 vaataja. Tegu on ka iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi esimese filmiga, mis esitati võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks eelvoorus.

5

Mäeküla piimamees

Režissöör: Leida Laius
Stsenarist: Voldemar Panso
Toimetaja: Lembit Remmelgas
Helilooja: Arvo Pärt
Operaator: Mihhail Dorovatovski
Kunstnik: Rein Raamat
Osades: Jüri Järvet, Elle Eha, Ants Lauter, Jüri Järvet jr., Lea Unt, Jaan Sammul, Evald Hermaküla, Kalju Karask, Kaarel Karm, Lisl Lindau, Leida Rammo, Ruut Tarmo, Helmut Vaag
Stuudio: Tallinnfilm
Kestus: 88 min
 Eesti kirjandusklassiku Eduard Vilde parimaks teoseks peetav „Mäeküla piimamees“ ilmus 1916. aastal. Aastakümneid koolide kohustusliku lugemisvara sekka kuulunud lugu räägib vaesest talupojast Tõnust, tema iseteadlikust naisest Marist ja rikkast mõisahärrast ning kokkulepetest, iseendaga toimetulekust, väärikusest, mõtlematuse hukatusest ja saatuslikust armukolmnurgast.
1965. aastal valminud „Mäeküla piimamehe“ lavastamine oli Leida Laiuse täispika mängufilmi debüüt. Siin teeb ta sissejuhatuse endale olulisse teemasse – eesti naine, kes säilitab inimlikkuse ja elujõu kehvade meeste ning raskete olude kiuste – ja see kasvab jõuliselt häälekaks Laiuse edasistes eesti kirjanduse ekraniseeringutes: „Kõrboja peremehes“ ja „Ukuarus“. Filmi pealiin on Jüri Järveti kanda ja ennast maailma filmikunsti mänginud meister on äratuntav ka siin.
„Mäeküla piimamees” pani aluse eesti kirjandusklassika rahvuslikus filmikunstis kinolinale toomisele. Võrreldes varasema ajaga ei ole siin tunda suurt ideoloogilist survet, mida nõukogude võim kinokunstis täie jõuga ilmutas. Üldinimlikest asjadest räägiti siin inimestele arusaadaval kombel.

6

Ideaalmaastik

Režissöör: Peeter Simm
Stsenarist: Karl Helemäe, Peeter Simm ja Valentin Kuik
Operaator: Arvo Iho
Heliloojad: Erkki-Sven Tüür ja Jaanus Nõgisto
Osades: Arvo Kukumägi, Reet Paavel, Tõnu Kark, Kalju Komissarov, Aarne Üksküla, Urmas Kibuspuu jt.
Stuudio: Tallinnfilm
Kestus: 91 minutit
Sõjajärgses Eestis suunatakse noor komsomoliaktivist Mait Kukemeri kevadkülvivolinikuna Metsa kolhoosi. Tema ülesandeks on põliseid maainimesi põllule sundida, isegi kui vesi lirtsub üle saapasääre ja masinad mutta kinni jäävad. Enne õiget aega külvata ei taha keegi ja Kukemeri mässib end rajooni juhtkonna ees järjest keerulisemate hädavalede võrku. Olulise komsomoliülesande kõrval pühendab noormees üha rohkem tähelepanu noorele pioneerijuhile.
„Ideaalmaastiku“ on filmikriitikud valinud Eesti filmiajaloo kolme parema filmi hulka. Tegemist on Peeter Simmi esimese täispika linateosega ning tollal 27aastane režissöör pälvis tunnustust ka toonastelt arvustajatelt. Kiideti Simmi ande lüürilisust ning oskust valida näitlejaid. Filmi kõrgest kunstilisest tasemest räägib ka tõik, et see on võitnud San Remo filmifestivalil žürii eripreemia ning üleliidulisel filmifestivalil I preemia.
Arvo Kukumägi mängitud Kukemeri roll ongi näitleja üks tuntumaid filmirolle. Kriitikutelt said kiita ka teised tolleaegsed noored talendid: operaator Arvo Iho ning heliloojad Jaanus Nõgisto ja Erkki-Sven Tüür.

7

Nukitsamees

Režissöör: Helle Karis-Murdmaa
Stsenaristid: Helle Karis-Murdmaa, Helgi Oidermaa, Olav Ehala
Helilooja: Olav Ehala
Operaator: Ago Ruus
Kunstnik: Liina Pihlak, grimmikunstnik Mari-Anne Toover
Osades: Egert Soll, Anna-Liisa Kurve, Ülari Kirsipuu, Mari Jüssi, Ingrid Maasik, Tanel Kapper, Mihkel Raud, Heiki Moorlat, Ines Aru, Aarne Üksküla, Sulev Nõmmik, Ita Ever, Kaarel Kilvet, Urmas Kibuspuu, Tõnu Kark
Stuudio: Tallinnfilm
Kestus: 75 min
Eesti filmisõprade vast armastatuim ja tsiteerituim lastefilm „Nukitsamees“ põhineb Oskar Lutsu samanimelisel jutustusel, mille peategelased talulapsed Iti ja Kusti eksivad marjul olles metsa ning satuvad kurja Metsamoori valdustesse. Varahommikust hilisõhtuni tööd rabavate laste väljavaateks on saada kollipere poolt nahka pistetud. Kui lastel põgeneda õnnestub, võtavad nad Iti kiusliku hoolealuse Nukitsamehe endaga kaasa. Väikese metsaelaniku sisseelamine uude keskkonda on aga päris keeruline, sest pahandused ei taha kollipere võsukest maha jätta.
Helle Murdmaa mängufilmidebüüdi pärliks on Juhan Viidingu tekstidele loodud Olav Ehala muusika. Laule esitasid Marju Kuut, Heidy Tamme ja Ivo Linna. „Nukitsamees“ taastati digitaalselt 2010. aastal „Eesti film 100“ egiidi all Soomes Digital Film Finlandis. Värvi määrasid operaator Ago Ruus ja Pentti Keskimäki, pildi restaureeris Giuseppe di Giorgio, heli taastas Ants Andreas. Film taasesilinastus 14. mail 2010 kinos Artis.

8

Inimene, keda polnud

Režissöör: Peeter Simm
Stsenarist: Toomas Raudam
Heliloojad: Tõnu Raadik, Hardi Volmer
Operaator: Ago Ruus
Kunstnikud: Ronald Kolmann, Hardi Volmer
Osades: Katri Horma, Mari Simm, Tõnu Kilgas, Jüri Krjukov, Rita Raave
Tootja: Tallinnfilm
Kestus: 84 min.
 Läbi peaosalise Imbi loo avaneb ajavahemik Eesti elust 1930ndatest 1950ndate aastateni, vaatajani tuuakse nii traagiline esimene armumine saksa sõdurisse kui ka nõukogude tegelikkus sõjajärgsel ajal. Noorena raadiost vaimustunud nutikast tütarlapsest saab raadionäitleja – kuid nagu paljud teised liiga andekad või heal järjel inimesed sel raskel ajal, saadetakse ka tema Siberisse. Filmi stsenaarium põhineb raadiohääl Imbi Valgemäe elulool, materjal selle koostamiseks on kogutud kolleegide mälestustest.
“Inimene, keda polnud” on esimene Eestis tehtud mängufilm, mis osales Cannes’i filmifestivalil - 1991. aastal programmis „Režissööride nädal“ (Quinzaine des réalisateurs).

9

Vallatud kurvid

Režissöörid: Juli Kun ja Kaljo Kiisk
Stsenaristid: Dagmar Normet ja Sandor Stern
Helilooja: Gennadi Podelski
Operaator: Edgar Štõrtskober
Kunstnik: Peeter Linzbach
Osades: Terje Luik, Rein Aren, Peeter Kard, Eve Kivi, Harijs Liepiņš, Jaanus Orgulas, Rudolf Nuude, Ants Eskola, Voldemar Panso, Inga Piirits, Heiki Roots
Stuudio: Tallinna Kinostuudio Kestus: 89 min
Värskelt Eesti filmi juubeliaasta puhuks ennistatud stiilse menukomöödia „Vallatute kurvide“ sündmused viivad vaataja noorte mootorisportlaste hulka Tallinna Pirita-Kloostrimetsa ringrajale. Siin kohtutakse esimest korda peategelastega: mitmekordse tšempioni Raivo ja noore naisvõidusõitja Vaikega. Raivo on saavutanud ringrajal mitmeid võite ja noorukil on tekkinud „peapööritus edusammudest“. Ta on hoolimatu oma sõprade vastu, suhtub üleolevalt tütarlastesse ning lööb käega seltsimeestele ja kollektiivile! Aga seesama kollektiiv „võtab Raivo käsile“ ja toob ta maa peale tagasi. Suurt osa kogu loos etendab Vaike kaksikõde, balletitantsija Maret.
1946. aastal valmis libretist Dagmar Normetil ning heliloojatel Boris Kõrveril ja Leo Normetil lustlik muusikal „Hermese kannul“, mille lavastamiseni tookord ei jõutud. Muusikal keelati ära, kuna see olevat sisaldanud nõukogude moraalikoodeksiga liigselt haakumatut vaba armastust. Sellele vaatamata sai muusikalavastus eeskujuks siinsele kultusfilmile.
„Vallatute kurvide“ pisut muudetud stsenaariumi põhjal tegid 1961. aastal Tallinna Kinostuudio ja „Mosfilm“ koostöös maailma esimese panoraamfilmi „Ohtlikud kurvid“.
Filmipildi on diginud ja puhastanud Eesti Digikeskus, helikvaliteeti on parendanud Orbital Vox Stuudiod.

10

Karu süda

Režissöör: Arvo Iho
Stsenaristid: Arvo Iho, Rustam Ibragimbekov, Nikolai Baturin, Arvo Valton
Helilooja: Peeter Vähi
Operaator: Rein Kotov
Kunstnik: Silver Vahtre
Osades: Rain Simmul, Dinara Drukarova, Iljana Pavlova, Külli Teetamm, Lembit Ulfsak, Nail Tšaihhoutdinov, Arvo Kukumägi jt
Stuudiod: Faama Film, Manfred Durniok GmbH, Tallinnfilm Kestus: 124 min
Valmimisajal Eesti kalleima filmi (14,5 miljonit krooni) tiitlit kandnud romantiline draama räägib noore jahimehe Niika armuseiklustest ja ohtuderikkast kütielust Siberi ürglaantes. Esialgu kolmetunnise mängufilmina ja kuueosalise teleseriaalina planeeritud „Karu süda“ jõudis lõpuks ekraanile rohkem kui kahetunnise kinoversioonina. Filmivõtted toimusid aastatel 1999–2000 peamiselt Venemaal Tjumeni oblastis ja Komimaal. Operaator Rein Kotov esitati „Karu südamega“ parima operaatori Euroopa Filmiakadeemia auhinnale.
Nikolai Baturini samanimelisel romaanil põhineva filmi peategelane on taigasse saabunud Niika, kelle võtavad kiiresti omaks kohalikud elanikud evengid. Temast saab ka mitme naise ihaldusobjekt, seda koolitüdrukust libuni. Niika abiellub hapra poolatariga, kuid elab hiljem laanes kokku müstilise karu-naisega. Elu paneb noore küti tõsiselt proovile, kuid lõpuks leiab Niika pääsetee hingelisest kriisist sisemise harmoonia ja tasakaaluni. Peale värvikate inimsuhete on filmis ohtralt hingematvalt kaunist Siberi loodust. Ehedat taigakaru mängib filmis üsna vilunult taltsas karu Malõš.

11

Siin me oleme

Režissöör: Sulev Nõmmik
Stsenaristid: Enn Vetemaa, Sulev Nõmmik
Helilooja: Ülo Vinter
Operaatorid: Enn Putnik, Kaljo Jõekalda, Dorian Supin
Kunstnikud: Lembit Roosa, Agu Püüman
Osades: Lia Laats, Ervin Abel, Karl Kalkun, Sulev Nõmmik, Väino Puura, Lauri Nebel jt
Tootja: Eesti Telefilm Kestus: 67 min                                                  Idüllilise Muhu kaluritalu õuele veereb ühel heal suvepäeval „maanteemuhk“, millest väljub üksteise järel kolm kentsakat tegelast: kreemikookidega ilmselgelt sina peal olev Kohviveski, tema kiitsakas kaasa John ja salapärane sensuaalne punapea. Pikk tee pealinnast on võetud jalge alla selleks, et veeta looduskaunis kohas suvepuhkus, kuid hea jandi traditsioone järgides asjad mõistagi nii libedalt ei lähe. Kapriise ja kuraasi täis Kohviveski keerab taluelu pea peale, kisub kõigiga tüli ja lööb taluperemehel mokagi lõhki. Nappidesse suveöödesse mahuvad veel kosjad, kaklused, angerjad lakas ja palju muud.
Kultusfilmi staatusesse jõudnud linateos ei olnud oma nooruses kuigi populaarne, Sulev Nõmmik võttis esilinastusejärgset leiget ja isegi negatiivset tagasisidet väga südamesse. Ka mitmed filmis olnud näitlejad ei olnud oma rollide üle just kuigi uhked: teosele heideti ette liigset operetilikkust. Kõigele vaatamata on tegu Eesti ühe populaarseima komöödiaga − Enn Vetemaa ja Sulev Nõmmiku stsenaariumist on pärit nii palju kilde, et kogu filmi tekst justkui olekski üks pikk tsitaat.

12

Tants aurukatla ümber

Režissöör: Peeter Simm
Stsenarist: Mats Traat
Helilooja: Erkki-Sven Tüür
Operaator: Ago Ruus
Kunstnik: Ronald Kolmann
Osades: Heino Mandri, Kaljo Kiisk, Jüri Järvet, Ita Ever, Arvo Kukumägi, Sulev Luik jpt
Tootja: Eesti Telefilm
Kestus: 130 min
Armastatud kirjanik ja mitmete filmistsenaariumite autor Mats Traat kirjutab oma romaanis nii: „Töö on siinmail ikka ja jälle päästnud inimest niivõrd, kui ta üldse päästetav ongi, töö ja töörõõm, ja kes neid eitab ning nende üle naerab, see saeb oksa, millel kükitab, ja tuleb arvata kerglaste hulka.“ Suuresti töötamise ja maaharimise ümber filmi tegevustik keerlebki: alustades ajast, mil tööd tehti käsitsi, seejärel aurumasina abil − siis pidid aurumasinad vaikima ja sõna said traktorid. Kuni ajani, kui töötegemine oli pelgalt plaanitäitmise teenistuses, töö ise aga kohati naeruväärsuseni mõttetu. Kuigi elutants oma sammude ja pöörete, tulekute, olekute ja minekutega on Mats Traadi loos pigem tõsine tegevus, mahuvad kõrvale ka hetked täis rõõmu, armastust ja kodutunnet.
Film jutustab Eesti talu loo 20. sajandi algusest nõukogude ajani, tsaariajast okupatsioonini, vabadusest ja rahust sõja ja küüditamisteni. Erinevad ajad on nimetatud tantsudeks, nii koosneb film kuuest elu murranguhetkedel peatuvast osast, olles omavahel ühenduses peategelaste, talukoha ja aurukatla masinavärgi abil.

13

Noored kotkad

Režissöör: Theodor Luts
Stsenaristid: Aksella ja Theodor Luts
Operaator: Theodor Luts
Kunstnik: Heino Lehepuu
Osades: Arnold Vaino, Johannes Nõmmik, Ruut Tarmo, Elly Põder-Roht, Amalie Konsa, Aksella Luts, Rudolf Ratassepp, Olev Reintalu, Vambola Kurg, Juhan Sütiste, August Sunne
Stuudio: Siirius-Film
Kestus: 78 min

Digitaalselt ennistatud ja 23. veebruaril 2008 taasesilinastunud „Noored kotkad“ on 1920ndate aastate parim Eesti mängufilm, mis võeti kodupubliku poolt väga hästi vastu ja mida levitati ka välisriikides. Oskar Lutsu noorema venna lavastatud linateos on üks vähestest enne II maailmasõda valminud Eesti mängufilmidest, mis on peaaegu täielikult säilinud ja annab edasi pildi elust vabariigi algusaastatel. Omal ajal hinnati seda just tõepäraste lahingustseenide poolest, kus osales 4000 statisti.
Filmis lähevad kolm vaprat noormeest – üliõpilane, sepp ja talusulane – võitlusse vaenlasega Eesti iseseisvuse ja vabaduse eest Eesti Vabadussõjas. Kolmekesi käiakse luurel, õlg õla kõrval võideldakse lahingutes. Üks neist hukkub, kuid teised leiavad oma õnne. Tegu on seiklusrikka looga, rohkete põnevate lahingustseenidega ja mõningate lembeepisoodidega, märksõnadeks lahe huumor ja lavastuslik laiahaardelisus, ajastuomased rollisooritused, hea operaatoritöö.
Arvustaja Karl August Hindrey kirjutas Päevalehes 9. detsembril 1927: „Film „Noored kotkad“ on osalt üllatavalt hea. Ta käsitab meie vabadusvõitlust ning ületab oma lahingupiltidega kõiki suuri rahvusvaheliselt tuttavaid löökfilme sel alal. Ei mäleta kuski nii haaravat lahingutegevust nii kaunil maastikul näinud olevat.“

14

Nipernaadi

Kirjanikust rändur Toomas Nipernaadi seikleb suviti elukunstnikuna mööda Eestimaad. Käigu pealt võltselulugusid fabritseerides, naisi hullutades ja neile fantaasiaküllaseid õhulosse kokku lubades ei ole ta siiski pettur. Ta kingib inimestele lugusid, mis võivad elule äratada tuimunud südame, anda tagasi eneseusu ning lootuse ja teha ootamine vähekegi lihtsamaks. Luues uusi maailmasid ja inimsuhteid, muutuvad need viimaks ikkagi koormavaks koopiaks millestki, mis on juba olnud – taas peab põgenema. Niiviisi ringi käies püüab ta põgeneda ka iseenda eest, kuid nii nagu talv järgneb suvele, saab elu ta ikkagi kätte ja sellega tuleb leppida.
August Gailiti maanteeromaanil põhinevat filmi ärgitas Kaljo Kiiska tegema stsenaariumi autor Juhan Viiding, kelle ideeks oli kindla peale kasutada filmis Anne Maasiku „Rändaja õhtulaulu“, mis on kirjutatud Ernst Enno sõnadele.
Film ennistati 2007. aastal programmi Eesti Film 100 raames.
Režissöör: Kaljo Kiisk
Stsenarist: Juhan Viiding
Heliloojad: Raimo Kangro, Andres Valkonen; laulu tekst Ernst Enno, muusika autor ja esitaja Anne Maasik
Operaator: Jüri Sillart
Kunstnik: Tõnu Virve
Toimetaja: Tiina Lokk
Osades: Tõnu Kark, Viire Valdma, Aire Johanson, Katrin Kohv, Vilma Luik, Rita Raave, Kaie Mihkelson jt
Tootja: Tallinnfilm
Kestus: 88 min

15

Suvi

Režissöör: Arvo Kruusement
Stsenarist: Paul-Eerik Rummo
Helilooja: Veljo Tormis
Operaator: Jüri Garšnek
Kunstnik: Linda Vernik
Osades: Aare Laanemets, Riina Hein, Margus Lepa, Kaljo Kiisk, Ain Lutsepp jt
Tootja: Tallinnfilm
Kestus: 82 min
 „Suvi“ algab Joosep Tootsi tagasitulekuga vanematekoju – ta naaseb Venemaalt, kus käis tundma õppimas mõisamajandamise peent „süsteemi“. Endale väljamaalt eksootilise ishiase hankinud Toots külastab koolivend Kiirt ning peagi ristub noormeeste tee kauni talupreili Teele ja teiste koolikaaslastega. Koos meenutatakse koolipõlve, naerdakse ja armutakse – see on helge film noortest inimestest, kelle elus on veel kõik võimalik.
Suurepäraste näitlejatööde, ladusa dialoogi ja tundliku kaameratöö eest kiita saanud menufilm „Suvi“ jälgib Oskar Lutsu „Kevade“ tegelaste käekäiku. Harukordne on, et „Suves“ mängivad samuti Kruusemendi lavastatud „Kevades“ armsaks saanud tegelasi samad osatäitjad. Suureks sirgunud koolilaste kõrval näeb filmis ka teisi Paunvere elanikke, kellest tuntuimaks on armastatud näitleja ja lavastaja Kaljo Kiisa poolt surematuks mängitud Lible.
Film on ennistatud 2011. aastal programmi „Eesti film 100“ raames.

16

Keskpäevane praam

Režissöör: Kaljo Kiisk
Stsenarist: Juhan Smuul
Helilooja: Lembit Veevo
Operaator: Jüri Garšnek
Kunstnik: Linda Vernik
Osades: Enn Kraam, Kersti Gern, Ada Lundver, Eino Tamberg jt
Tootja: Tallinnfilm
Kestus: 75 min
Millalgi 1960ndate lõpus, jaanipäeva aegu on ühel Poisil ja Tüdrukul vaja saada Muhumaale, raha selleks aga napib. Otsustatakse peita ennast puuvillakoormaga veoauto kasti, teel saarele puuvill aga süttib hooletult kustutatud suitsukonist ning praamil nimega Suurupi puhkeb tulekahju. Paraku on siniseks löödud silmaga tüürimehe selgrootuse tõttu merereisi kaasa tegemas ka kaks kütuseautot... Tekkinud segaduses kerkivad esile uued peategelased, kangelased ja ohvrid, kellest paljud näitavad alles pingeolukorras oma tõelist mina.
Oma aja kohta ootamatult julge sõnakasutusega filmi säravad dialoogid pärinevad Juhan Smuuli sulest. Uue, sõjajärgse põlvkonna kriitikaks kirjutas Smuul filmile mõtlemapaneva lõpu, otsekui küsides publikult: kui palju üleüldse peaks olema noortele lubatud? Moraliseerivast alatoonist hoolimata pudenes sellest filmist rahvasuhu nii mõnigi pala ning film võeti soojalt vastu nii noorte kui ka vanade hulgas. Seda linateost on nimetatud ka esimeseks Eesti peaaegukatastroofifilmiks: kuigi suur õnnetus oli väga lähedal, jäi see stsenaariumi järgi siiski tulemata.

17

Ukuaru

Režissöör: Leida Laius
Stsenarist: Mats Traat
Helilooja: Arvo Pärt
Operaator: Jüri Garšnek
Kunstnik: Halja Klaar
Osades: Elle Kull, Lembit Ulfsak, Velda Otsus, Jüri Järvet jt
Tootja: Tallinnfilm
Kestus: 85 min
 Metsatöölise tütar Minna lükkab tagasi jõuka taluperemehe kosjad ning otsustab kaasaks valida hoopis lõõtsamees Aksli, kelle ainsaks maiseks varaks on tema pill. Peagi kolib Minna koos perega sügavale metsa, Ukuaru tallu. Seal sünnivad nende lapsed, õitseb armastus ja ka südamevalu – nii suur, et elutahe kipub kaduma. Elama aga peab, sest lapsed tuleb üles kasvatada. Eluraskustele vastu astuva tegelase Minna moto on mitte kunagi viriseda.
See on Leida Laiuse üks säravamaid töid ka autori enda jaoks ning paljude filmiga seotud olnud inimeste arvates väga sügavalt, isiklikult läbi tunnetatud. Veera Saare samanimelisel romaanil põhinev draama pälvis kiidusõnu nii filigraansete näitlejatööde, operaatoritöö kui ka muusika eest – just siit on pärit Arvo Pärdi „Ukuaru valss“, mis heliseb ilmselt kõigi eestlaste südames. Film on monument tublile eesti naisele, kes ei löö raskuste ees kohkuma ja tuleb ka raskeimatest olukordadest välja võitjana.

18

Valgus Koordis

Režissöör: Herbert Rappaport
Stsenaristid: Hans Leberecht ja Juri German
Heliloojad: Eugen Kapp ja Boris Kõrver
Operaator: Sergei Ivanov
Kunstnik: Sergei Malkin
Osades: Georg Ots, Aleksander Randviir, Valentine Tern, Ilmar Tammur jt
Stuudiod: Lenfilm ja Tallinna Kinostuudio
Kestus: 93 min
Georg Otsa kehastatud Paul Runge, endine sõjamees, naaseb kodukülla Koordisse, kus temast saab uue nõukogude elu eest võitleja. Ja võidelda on sel pöördelisel ajal vaja palju: külas käärib klassiviha ning võitlus Koordi töötavate talupoegade ja kulakute vahel keeb.
Film põhineb Hans Leberechti samanimelisel jutustusel. Loo sündmused leiavad aset Teise maailmasõja järgses Eesti külas, kus toimub maa eraldamine uusmaasaajatele. Valmistutakse kolhooside asutamiseks. Kuigi tegu on sisuliselt nõukogude propagandafilmiga, tuleb seda siiski pidada eriliseks mitmel eri põhjusel. Esiteks on tegemist Eesti esimese värvifilmiga, isegi maailma mastaabis oli see värvifilmide jaoks üsna varajane aasta. Teiseks ei ole külaelu hiljem kunagi sellise kire, sisemise põlemise ja hooga näidatud. Ja kolmandaks – peaosast leiame oma rahvusliku aarde Georg Otsa.

19

Hullumeelsus

Režissöör: Kaljo Kiisk
Stsenarist: Viktors Lorencs
Helilooja: Lembit Veevo
Operaator: Anatoli Zabolotski
Kunstnik: Halja Klaar
Osades: Jüri Järvet, Voldemar Panso, Mare Garšnek, Valeri Nossik, Bronius Babkauskas jt
Tootja: Tallinnfilm Kestus: 79 min
Kusagil anonüümses fašistide poolt okupeeritud riigis otsitakse hullumajast taga inglise spiooni, kelle leidmiseks saadetakse kohale Sturmbannführer Windisch. Asutus peidab endas tervet müriaadi keerukate omavaheliste suhetega tegelasi ja pole sugugi selge, kas nad on hullud või ainult teesklevad hulle. Ja mis üldse on hullus? Kahtlustada tuleb kõike ja kindel ei saa olla iseendalegi: peagi hakkab oma mõistuses kahtlema ka Windisch ise. Hullumaja on selles loos mõistagi metafoor, varjatud kriitika kehtiva süsteemi aadressil. Kes on „õiged“, kes „valed“ ja keda kahtlustada – need on totalitaarse režiimi paranoiaõhustikust toituvad küsimused.
Kaljo Kiisa üheks tähtteoseks nimetatud ja paljudele filmiloolastele sisukateks analüüsideks ainest pakkuv film oli pikka aega ebasoovitavate teoste nimekirjas, hoolimata sellest, et seda hinnati kõrgelt juba sünni ajal.

20

Tulivesi

Režissöör: Hardi Volmer
Stsenarist: Ott Sandrak, Hardi Volmer
Helilooja: Olav Ehala
Operaator: Arko Okk
Kunstnik: Toomas Hõrak
Osades: Epp Eespäev, Erik Ruus, Jaan Tätte, Ain Lutsepp, Lembit Ulfsak, Tõnu Kark jt
Stuudiod: Tallinnfilm ja Faama Film
Kestus: 94 min
1920. aastate lõpupoole kehtestas Soome valitsus 12 aastat väldanud kuiva seaduse. See puhus lõkkele elava salapiirituseäri Eesti ja Soome vahel ning tollasesse olustikku filmi tegevus asetubki. Keskseks tegelaseks on noor ettevõtlik Eerik Ekström, kelle unistus on viinaärist saadud raha eest endale laev osta. Tema teed ristuvad aatelise tolliametniku Aleksander Kattaiga, kellel on kindel plaan piirituse smugeldamine otsustavalt lõpetada. Kattai aga armub Ekströmi kihlatusse…
Esimese vabariigi aega on eestlased ikka au sees hoidnud ja nimetanud ka Eesti kuldajaks. Selline nostalgiline, postkaardisarnane meeleolu läbib linateost vaatamata sellele, et tempo ja ülesehituse poolest on tegu hästiõnnestunud põnevusfilmiga. Küsimus „Kas see ongi see Eesti, mille eest me võitlesime?“ oli aktuaalne siis ja on ka nüüd.

21

Georgica

Režissöör: Sulev Keedus
Stsenaristid: Sulev Keedus ja Madis Kõiv
Helilooja: Ariel Lagle
Operaator: Rein Kotov
Kunstnik: Ronald Kolmann
Osades: Evald Aavik, Mait Merekülski, Ülle Toming jt
Stuudio: Q-Film Kestus: 109 min
Eesti filmiajakirjanikud valisid „Georgica“ 1998. aastal valminud 42 Eesti filmi hulgast parimaks. „„Georgica“ on tähelepanuväärne ja kordumatu monument niihästi antiikkirjanik Vergiliusele kui ka eesti autorikinole. Teos võtab kokku ühe filmitraditsiooni,“ põhjendasid kriitikud oma valikut. „Sulev Keedus on oma „Georgicaga“ Eesti filmi jaoks sama palju ära teinud kui Teitur Thordarson Eesti jalgpalli heaks,“ kirjutas Toomas Raudam.
„Georgica“ jutustab vaikivast Poisist, kes saadetakse saarele-polügoonile endise misjonäri Jakubi juurde ravile. Jakub on saarel ainuke tsiviilelanik, kes peab öiste pommirünnakute ajal vaatlusi tegema ja tulemustest telefoni teel staapi raporteerima. Vaatluspunkt asub varemeis kiriku tornis, mille Jakub on kohandanud silo tegemiseks. Kodus, vanas lennukiangaaris tõlgib Jakub Vergiliuse „Georgicat“ ladina keelest suahiili keelde, et siis see raamat ükskord Aafrikasse masaide juurde toimetada.

22

Kõrboja peremees

Režissöör: Leida Laius
Stsenaristid: Paul-Eerik Rummo, Leida Laius
Helilooja: Lepo Sumera
Operaator: Ago Ruus
Kunstnik: Linda Vernik
Osades: Kaie Mihkelson, Lembit Peterson, Ants Eskola, Elo Tamul, Oskar Liigand, Maimu Pajusaar, Lea Sild, Ita Ever, Inge Oks, Tõnu Peterson, Ants Taul jt
Stuudio: Tallinnfilm
Kestus: 88 minutit
Filmi stsenaarium põhineb A. H. Tammsaare samanimelisel teosel, mille keskmes on Katku Villu ja Kõrboja Anna traagilise armastuse lugu. Pärast Villu vanglas veedetud aastaid ja Anna naasmist kodutallu saavad nad uute lootustega jälle kokku. Aeg on aga teinud oma töö ja kõik pole enam sugugi nii kui nooruspõlves.
Leida Laiuse „Kõrboja peremees“ toob hästi esile Tammsaare romaani kirjutatud mitmeplaanilisuse ning süüvib inimese salatungidesse ja -tundmustesse. Film paistab silma tugevate näitlejatetööde ja kujundirikka pildireaga – muljetavaldavad loodusvõtted tehti Põhja-Kõrvemaal Paukjärve lähistel.

23

Sügisball

Režissöör: Veiko Õunpuu
Stsenarist: Veiko Õunpuu
Helilooja: Ülo Krigul
Operaator: Mart Taniel
Kunstnik: Ain Nurmela
Osades: Rain Tolk, Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak, Tiina Tauraite, Maarja Jakobson, Sulevi Peltola ja Mirtel Pohla jt
Kestus: 127 minutit
 „Sügisball“ on inspireeritud Mati Undi samanimelisest romaanist ning räägib kuuest üksteisega riivamisi kokku puutuvast magalaelanikust, keda kõiki ühendab üksindusetunne. Film vaatleb inimeste eraldatust ja võimetust teisteni jõuda. Samas leidub seal muigeid ja absurdi ning mõni vastavalt häälestunud vaataja võib isegi laginal naerda saada. Režissöör Veiko Õunpuu on filmi iseloomustanud kui süsimusta komöödiat üksindusest, ahastusest ja lootusetusest.
Filmiajakirjanikud valisid „Sügisballi” 2011. aastal läbi aegade kõige paremaks Eesti filmiks. Ühtlasi on tegemist ka läbi aegade edukaima festivalifilmiga, mis osalenud ligemale 70 festivalil ning kogunud rohkelt erinevaid auhindu. Mainekal Veneetsia filmifestivalil võitis film võistlusprogrammi Orizzonti peaauhinna.

24

Mehed ei nuta

Režissöör: Sulev Nõmmik
Stsenaristid: Enn Vetemaa ja Sulev Nõmmik
Heliloojad: Ülo Vinter
Operaator: Kaljo Jõekalda
Osades: Kalju Karask, Ervin Abel, Lia Laats, Voldemar Kuslap, Ants Lauter, Endel Pärn, Leo Normet, Marika Merilo, Richard Peramets jt
Stuudio: Eesti Telefilm
Kestus: 80 minutit
V. Savini jutustuse „Lõbusad Robinsonid“ motiividel valminud telefilmi „Mehed ei nuta“ keskmes on grupp unetuse all kannatavaid mehi, kes saadetakse katseravile uude sanatooriumi. Ootamatult selgub, et sanatoorium ja uus unetusravi osutuvad täiesti teistsuguseks, kui nad oleksid osanud oodata, ja käivitub naljakate sündmuste jada.
„Mehed ei nuta“ on Eesti kuulsaim komöödia ning ühtlasi suure komöödiameistri Sulev Nõmmiku filmidebüüt. Film muutus rahva seas kiiresti ülipopulaarseks ning dialoogidest pärit fraasid on elujõulised tänapäevagi kõnekasutuses. Filmi teeb eriliseks veel seal kaasa teinud tolle aja teatri- ja lavakuulsuste absoluutne tipp Endel Pärna ning Ants Lauteriga eesotsas.

25

Inimesed sõdurisinelis

Režissöör: Jüri Müür
Stsenaristid: Paul Kuusberg, Lembit Remmelgas ja Jüri Müür
Helilooja: Eino Tamberg
Operaator: Mihhail Dorovatovski
Kunstnik: Halja Klaar
Toimetaja: Lembit Remmelgas
Osades: Rudolf Allabert, Heino Raudsik, Leonhard Merzin, Arvi Hallik, Kenno Oja, Hans Kaldoja, Kalju Komissarov, Tõnu Mikiver jt
Stuudio: Tallinnfilm Kestus: 91 minutit
Filmi aluseks on Paul Kuusbergi 1961. aastal ilmunud romaan „Enn Kalmu kaks mina“, milles käsitletakse II maailmasõja aega, kui Punaarmeesse mobiliseeritud eesti meestest moodustatakse pärast raskeid katsumusi tööpataljonis Eesti Laskurkorpus. Filmis on olulisel kohal laskurkorpuse võitlused Velikije Luki all ja Eestimaa pinnal Emajõe ääres.
„Inimesed sõdurisinelis“ on ainuke Eesti mängufilm, mis kujutab II maailmasõja lahinguid. Linateos on oma aja kohta julgelt aus ning tugeva liinina jookseb läbi väikerahvast tabanud tragöödia – eestlased sõdimas mõlemal pool rindejoont. Filmi režissöör Jüri Müür teenis ise 15-aastasena Saksa sõjaväes lennuväe abiteenistuses ja pääses repressioonidest vaid seetõttu, et läks filmindust õppima Moskvasse, kus tema tausta ei teatud.
Filmi tegemisse sekkuti Moskva poolt siiski sedavõrd, et toimetaja Lembit Remmelgas lasi oma nime filmi tiitritest kõrvaldada, kuna ei olnud nõus tehtud muudatustega.
Ralf Parve sõnadele loodud Eino Tambergi „Laul kaugest kodust“ on populaarne rivilaul ka tänastele Eesti sõduritele.

26

Arabella, mereröövli tütar

Režissöör: Peeter Simm
Stsenarist: Peeter Simm
Helilooja: Jaanus Nõgisto
Operaator: Arvo Iho
Kunstnikud: Heikki Halla, Priit Vaher
Osades: Inga-Kai Puskar, Lembit Peterson, Lembit Ulfsak, Urmas Kibuspuu jt
Stuudio: Tallinnfilm
Kestus: 69 minutit
 Arabella on tüdruk, kes on kaotanud ema ning seilab mööda merd oma mereröövlite kaptenist isa laeval. Arabella isa on kõigi merede hirm Taaniel Tina. Arabella on väga kiindunud oma isasse ning usub, et kui ta isal silma peal hoiab, siis ei saa isaga midagi halba juhtuda. Karmide mereröövlite vastandiks on rändaja Aadu, kelle elu Arabella päästab. Aadu õpetab Arabellale headuse keelt. Ja nii hakkab Arabella mõistma, mis on elus oluline.
Aino Perviku samanimelise jutustuse põhjal valminud film on Peeter Simmil tehtud väga kaasahaaravalt ega jäta külmaks ka täiskasvanud vaatajaid. Seikluslikus filmis on kasutatud tolle aja kohta märkimisväärseid eriefekte ja kaskadööre. Peeter Simmi sõnul on see tema enim vaatajaid võitnud film, mida endises Nõukogude Liidus vaatas üle 9 miljoni inimese.

27

Naerata ometi

Režissöörid: Leida Laius ja Arvo Iho
Stsenarist: Marina Šeptunova
Helilooja: Lepo Sumera
Operaator: Arvo Iho
Kunstnik: Tõnu Virve
Osades: Monika Järv, Hendrik Toompere, Tauri Tallermaa, Siiri Sisask, Helle Kuningas jt
Stuudio: Tallinnfilm
Kestus: 85 minutit
Silvia Rannamaa teose „Kasuema“ ainetel vändatud linateos on kaasahaarav psühholoogiline draama lastekodulastest ja nende vanemate vastutusest oma laste saatuse eest. Film näitab, kuidas kõigist raskustest hoolimata on võimalik säilitada endas inimlikkus.
„Naerata ometi“ on oma ajastu kohta tavatult ühiskonnakriitiline ja aus film. Kuigi 1985. aastal puhusid endises Nõukogude Liidus juba muutuste tuuled, šokeeris „Naerata ometi“ oma eheda, ilma igasuguse ilustamiseta lähenemisega. Ekraanil saab tõetruult näha seda valu, tigedust ja jõhkrust, milleni võib viia armastuse ja vanemliku hoolitsuse puudumine.
Film pälvis väga laia tähelepanu ning võitis mitmeid olulisi auhindu, sealhulgas peapreemia 1986. aasta üleliidulisel filmifestivalil ja UNICEFi auhinna Berliini filmifestivalil 1987. aastal.

28

Jõulud Vigalas

Režissöör: Mark Soosaar
Stsenarist: Mark Soosaar
Helilooja: Veljo Tormis
Operaator: Mark Soosaar
Kunstnik: Omar Volmer
Osades: Evald Aavik, Kersti Kreismann, Häli Saarm, Kadriann Soosaar, Ants Jõgi, Jüri Arrak jpt
Stuudio: Tallinnfilm Kestus: 95 minutit
 „Jõulud Vigalas“ jutustab revolutsioonilise teadvuse kujunemisest ja sellest tekkinud rahutustest Eestis. Filmi põhineb Vigalas 1905. aastal aset leidnud sündmustel, kasutatud on osalejate mälestusi ja ballaade.
„Jõulud Vigalas“ on tuntud dokumentalisti Mark Soosaare seni ainuke täispikk mängufilm. Idee filmiks sai ta juhuslikult kohatud mehelt, kes oli pealt näinud Vigalas 1905. aasta revolutsiooni mahasurumist.
Filmi teeb eriliseks, et Soosaar kutsus rollidesse erinevaid kultuurielu suurkujusid. Nii saame ekraanil näha Ain Kaalepit, Linnar Priimäge, Jaan Kaplinskit ja Jüri Arrakut. Lisaks mittenäitlejate kaasamisele eksperimenteeris Soosaar filmimise käigus palju ja kasutas sageli improvisatsiooni, dokumentalistikast tuntud otseheli ja õlakaamerat, ühendades nii filmi dokumentaalse kui ka mängulise poole. Nõnda kutsus ta karistussalku juhtinud ja kohtuprotsessi läbi viinud kindral Bezobrazovi rolli Kesktelevisiooni uudistesaate diktori Viktor Balašovi. Selle sammu mitmetähenduslikkus oli selge ka võhikule. Igal juhul juhtus Soosaare filmiga nii, et pärast esilinastumist muutus selle näitamine Nõukogude Eestis ebasoovitavaks.

29

Tuulte pesa

Režissöör: Olav Neuland
Stsenaristid: Grigori Kanovicius, Isaakas Fridbergas
Helilooja: Lepo Sumera
Operaator: Arvo Iho
Kunstnikud: Halja Klaar, Heikki Halla
Osades: Rudolf Allabert, Nelli Taar, Arvo Iho, Anne Maasik, Indrek Korb, Evald Aavik, Tõnu Kark, Vaino Vahing, Ain Lutsepp jt
Stuudio: Tallinnfilm
Kestus: 95 minutit
 Filmi tegevus toimub ühes Eesti külas II maailmasõja järgsetel murrangulistel aastatel. Ühelt poolt rõhus talumehi nõukogude võim, teiselt poolt metsavennad, kes uue võimuga koostöö tegijaid karistasid. Selles olukorras oli raske leida veretut keskteed.
Olav Neulandi esimest täispikka mängufilmi „Tuulte pesa“ peetakse Eesti filmikunsti uue laine üheks märkimisväärseks tähiseks. Film võitis Nõukogude Eesti I filmifestivali grand prix’ ja parima režissööri auhinna. Filmile muusika kirjutanud Lepo Sumera tunnistati samas filmide „Tuulte pesa” ja „Kõrboja peremees” muusika eest parimaks filmiheliloojaks ja Tõnu Kark parimaks meesnäitlejaks.

30

Nimed marmortahvlil

Režissöör: Elmo Nüganen
Stsenaristid: Elmo Nüganen ja Kristian Taska
Helilooja: Margo Kõlar
Operaator: Sergei Astahhov
Kunstnik: Kalju Kivi
Osades: Priit Võigemast, Argo Aadli, Ott Aardam, Karol Kuntsel, Hele Kõre, Alo Kõrve, Anti Reinthal, Ott Sepp, Mart Toome, Peter Franzen jt Stuudio: Taska Film, Kestus: 90 minutit
Aastal 1918 tekkis Euroopa kaardile uus riik – Eesti Vabariik. Filmi keskmes on tavalised koolipoisid, kes ei pidanud paljuks minna oma riigi iseseisvuse eest võitlema. Peaosaline Henn Ahas, kes alguses küll kahtleb koos kaaslastega sõdima minekus, otsustab siiski oma klassivendi ja riiki aidata. Koolipoistel tuleb lüüa raskeid lahinguid mitmel pool Eestis. Kas saadakse tasuks armastus, isamaa või jäävad neist poistest mälestuseks vaid nimed marmortahvlil?

Elmo Nüganeni vändatud film on iseseisvuse taastanud Eesti seni kõige suurejoonelisem linateos, mille tugev eepiline alatoon on võlunud väga paljusid vaatajaid. „Nimed marmortahvlil“ esilinastus Eesti kinodes 1. novembril 2002. aastal ja osutus äärmiselt populaarseks. Kokku kogus film kinodes 167 000 vaatajat, mis hoiab enda käes Eesti viimaste aegade kinokülastuse rekordit.
Skandinaavia suurima filmitootja Nordisk Film kaudu on film jõudnud välja ka Jaapani rahvustelevisiooni.