Viktoriin "2013 parimad lasteraamatud"

Viktoriinil saavad osaleda kõik  1.- 4. klassi õpilased, kes soovivad. Ei ole kohustuslik. Viktoriin suletakse  kolmapäeval, 4.jaanuaril 2014 kell 22.00.  Parimaid viktoriinist osavõtjaid tunnustatakse pärast koolivaheaega.

Küsimustik on koostatud Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt  2013 enim soovitatud lasteraamatutest.Küsimustele õiged vastused leiad keskuse kodulehelt Kuu raamat ja Aasta Rosina auhind

VIKTORIIN AVANEB SIIT NB!  KUI OLED LÕPETANUD VIKTORIINI KÜSIMUSTIKU TÄITMISE, ÄRA UNUSTA KÜSIMUSTIKU LÕPUS VAJUTAMA submit/esita                                               

Rosina auhind

Aasta Rosina auhinna pälvisid Anti Saar ja Alvar Jaakson raamatu „Kuidas meil asjad käivad” eest

Eesti Lastekirjanduse Keskus andis 10. korda üle Aasta Rosina auhinna aasta kõige omanäolisemale lasteraamatule. Kõigist keskuse töötajatest koosnev žürii valis selleks Anti Saare proosaraamatu „Kuidas meil asjad käivad”, mille on illustreerinud Alvar Jaakson (kirjastus Tänapäev, 2013).
Raamat jutustab väikese Vasseli ja tema pisut boheemlasliku pere argielust. Anti Saare lähenemine on värske, lapselähedane ja humoristlik, ta õpetab elu nautima, mitte iga hinna eest tippu pürgima. Alvar Jaaksoni pildid on napid, kuid ilmekad. Kunstnik ei kopeeri autori kirjutatud lugu, vaid sageli hoopis jutustab seda edasi.
Autoreid tunnustati traditsiooniliselt kilo rosinate, rahalise preemia ja tänukirjaga. Tänukirja pälvis ka kirjastus Tänapäev.
Aasta Rosina auhinda antakse välja alates 2004. aastast eelnenud aasta jooksul ilmunud erilisele ja silmapaistvale eesti lasteraamatule, hinnates raamatut tervikuna või ainult kirjaniku- või kunstnikutööd.

ILUSAT ADVENDIAEGA!

Päkapikk, kus peidad end?


Tead sa armas päkapikk
ootamine on nii pikk,
ütle parem kavalpea
kus end peidad ole hea.

Külla tuleksin ma sulle
puhuksime seebimulle,
rula rallil võidu soidaks
eks siis näeb kumb kulla võidab.

Kuule sõber - naljavend,
ära enam peida end.
Saada suunanumber vaid
olen kohal sedamaid.

Olivia Saar

Ettelugemise päev koolis

Vaata pilte siit

31. oktoobril tähistasime koolis ettelugemise päeva ettelugemishommikuga

Ettelugemispäev on austusavaldus asendamatule sõbrale - raamatule. Ettelugemisel on aegade jooksul läbiproovitud toime: see on hea nii hingele kui vaimule. Ettelugemine - see on kooslugemine, koosmõtlemine, ühtekuuluvustunne. Koos loetud raamat seob nii vanu kui noori, nii raamatusõpru kui raamatuvõõraid. Ettelugemispäevi peetakse ka mujal maailmas. 

Eelnevad aastad on meie vanemate klasside õpilased ette lugemas käinud algklassidele, kuid sel 2013 Kultuuripärandi aastal käisid klassides õpilastele ette lugemas õpetajad, juhtkond ja teised kooli töötajad, ka need kes igapäevaselt õpilastele ette ei loe. Lugesime neid muinasjutte, muistendeid ja jutukesi, mis olid armsaks saanud meile endi lapsepõlvest.  

e-raamatukogu

http://e-raamatukogu.com/Default.aspx






Friedrich R. Kreutzwald

Kilplased


Lugude aluseks on tuntud saksa rahvaraamatu - G. O. Marbachi "Der Schildbürger wunderseltsame....Geschichten und Thaten", millest Kreutzwald esitab üsna vaba ümbertöötluse. Raamatus naeruvääristatakse Eesti elule omaseid nähtusi (kadakasakslust, halba kirjandust, vana kirjaviisi).
Lisa see teos Lugejapäevikusse!


                                                              Loe raamatut tasuta ONLINE

Eesti Lastekirjanduse keskuse poolt valitud kuu raamat

September 2013. David Almond „Poiss, kes ujus koos piraajadega”

Kirjastuselt Draakon & Kuu, mis on keskendunud rahvusvaheliste auhinnaraamatute väljaandmisele, ilmus hiljuti uus teos. Eesti keeles sai kättesaadavaks maailma ühe mainekama lastekirjandusauhinna, Hans Christian Anderseni preemia vääriliseks tunnistatud inglise kirjaniku David Almondi raamat „Poiss, kes ujus koos piraajadega”. Mainekat autorit on tunnustatud muuhulgas ka Carnegie lastekirjanduse medali ja kahe Whitbreadi auhinnaga.
Raamatu peategelane on Stanley Potts, poiss, kes on kaotanud vanemad ning kasvab seetõttu onu Ernie ja tädi Annie juures Kalakai teel majas number 69. Peale laevatehase pankrotistumist peavad linnakese elanikud endale uue töökoha otsima. Nii mõnigi leiab tööd teistes tegutsevates ettevõtetes, kuid Ernie otsustab rajada oma majja äri, kalakonservitehase. Vastutus oma pere heaolu eest paneb Ernie pidevalt tööd rabama, ka oma pereliikmeid selleks sundima. Nii kaotabki mees silmist selle, mis elus kõige olulisem. Ernie mõtlematu otsuse pärast lahkub Stanley kodust ja ühineb rändtivoliga, sattudes niimoodi seiklustesse, mis seavad ta silmitsi oma suurimate hirmudega.
Kirjanik on ka teistes oma teostes rääkinud lastest, kes kogevad oma elus olulisi murranguid ja kriise. Eesti keeles on ilmunud tema noorteromaan „Skellig” (Tiritamm, 2000).
Illustreerinud Oliver Jeffers
Tõlkinud Kaarin Kivirähk
Välja andnud kirjastus Draakon & Kuu
256 lk

August 2013. Selemonas Paltanavičius „Tere, kuidas läheb? 14 kirja metsast”

Miskipärast ei kipu meie kirjastajad Baltimaade lastekirjandust kuigi usinalt eesti keelde ümber panema. Viimase 20 aasta jooksul on läti keelest meie lasteni jõudnud vaid Valdis Rūmnieksi seikluslugu „Iidse tamme saladus” (2004) ning muinasjutt „Kuidas koer hundiga sõdis” (2006). Leedu kirjandusest on samal perioodil tõlgitud Andis Sergejevsi ja Aija Jasūna väikelasteraamat „Elevandpoeg Bobo” (2001), Skomantase (kollektiivne pseudonüüm) noorteraamatud „Teutoonide vang. Soohunt” (2001) ja „Nõiutud aare. Jumalate tahe” (2008). Gendrutis Morkūnase „Kuratlikult kuum koolivaheaeg” (2009) ja Kęstutis Kasparavičiuse „Valge elevant” (2009) on raamatud, mis tõlgiti leedu firma Maxima tellimusel eesti keelde ja kingiti kaubandusketi töötajate lastele jõuludeks. Laiema leviku osaliseks pole need teosed meil kahjuks saanud.
Rahvusvaheliste konverentside ettekannetes ja kohvilauajuttudes viidatakse aga nii mõnelegi huvitavale teosele. On kahju, et eesti lasteni ei ole jõudnud näiteks humoorikad jutustused pirukatest piraatidest (Māris Putniņš) või südamlikust karu Tobiasest (Juris Zvirgzdiņš). Lõunanaabrid aga on, vaatamata meie ükskõiksusele nende suhtes, eesti lastekirjanduse tõlkimises küllaltki usinad – kusjuures peaaegu kõik, mis tõlgitud, osutub sealsete laste seas ka menukaks.

Illustreerinud Helin Tikerpuu
Tõlkinud Juhan Raud
Välja andnud kirjastus Tammerraamat
72 lk
Jaanika Palm, lastekirjanduse uurija

Juuli 2013. Anti Saar „Kuidas meil asjad käivad”

Ilona Martson jagas aastaid tagasi meie lastele kirjutajad laias laastus tädideks ja krutskimeesteks („Lastekirjandus otsib autorit”, Eesti Päevaleht, 1. juuni 2000). Tädide suurimaks plussiks pidas kriitik nende oskust lapse maailma sisse elada ja põhieesmärgiks „pakkuda võimalikult turvalist, vahel ka muinasjutulikku kodu-maailma, kus tegutsevad kilkavad jõnglased, keda leebelt manitsevad naerusuised vanemad. Igast jutust võib alati leida oma õpetusiva.”
Krutskimeestena käsitles I. Martson kirjut seltskonda, „kelle hulka kuulub humoriste, multifilmi-inimesi, luuletajaid ja lihtsalt lapsemeelse ilmavaatega persoone, kelle kreatiivsus mõnikord lasteraamatu kujul välja purskab”.
Ei tea, kas liigitus meil enam kehtibki, kuid kui see nii oleks, kuuluks krutskimeeste hulka kindlasti ka Anti Saar. Ta on sündinud 1980. aastal, õppinud Tartu Ülikoolis semiootikat ning töötanud enamasti tõlkija ja toimetajana. Täiskasvanutele mõned teosed („Kuidas sa ära läksid ja mina maha jäin” 2006, „Nemad kaks” 2008, „Tekste siledast ruumist” 2009) avaldanud kirjanik andis hiljuti välja oma esimese lasteraamatu „Kuidas meil asjad käivad”.
Raamat keskendub lasteaias käivale Vasselile ja tema perele, kuhu kuuluvad veel ema Mirjam, isa Ants ja väikevend Joonas, aeg-ajalt tuleb juttu ka Oaveskil ja Peedul elavatest vanavanematest. Tore ühtehoidev pere ja väikelinnas aset leidev sündmustik laseb aimata, et tegemist võib olla idüllilise lapsepõlve kujutusega. Tegelikult aga on teoses märksa rohkem särtsu ja kärtsu, kui tavalises imalat ideaalmaailma kirjeldavas lasteteoses.
Raamatus on neliteist peatükki ja neile lisaks ka peatükk null, mis autori sõnul „ei räägi veel õieti millestki”. Peatükk neli algab aga kaks korda, kuna esimesel korral jõuab Vassel oma jutustamisega ummikusse. Pereliikmed tutvustatud, pajatab poiss kõikvõimalikest juhtumistest, mis tema peres aset leiavad. Ta räägib, kuidas neil süüa tehakse ja süüakse, autoga sõidetakse ja unustatakse, päkapikke oodatakse ja õudusjutte räägitakse.
Nii et igati värskendav raamat! Seda juba alates peategelase nimest, humoorikast ja värvikast tekstist kuni vaimukate illustratsioonideni välja.
Illustreerinud Alvar Jaakson
Välja andnud kirjastus Tänapäev
136 lk

Jaanika Palm

Paneme õpikutele korralikud ümbrised!

Lp. Lapsevanemad ja õpilased

Palun panna kõikidele õpikutele ümbrised.

Korralikud ümbrised aitavad  oluliselt kaasa õpikute  säilimisele.   

Õpikute kaaned on kaitstud määrdumise, kulumise  ja lagunemise eest.

Õpilased, kellel on mingil põhjusel jäänud  kodus õpikutele ümbrised panemata,  saavad panna õpikutele ümber jõupaberid kooliraamatukogus  esmaspäeval, 23. sept  ja teisipäeval, 24 sept.  

Õpilaste kasutusse on antud palju uusi õpikuid. Koos saame kaasa aidata õpikute pikemaajalisele säilitamisele, et ka järgnevatel aastatel oleks võimalik korralikke õpikuid kasutada.

Ümbrised õpikutele

Koolibri kirjastusel on pakkuda kolmes suuruses
*kilekaasi*, mis sobivad meie *uute pehmekaaneliste õpikute* ümber.

Kõigile *1. ja 2. kooliastme* uutele õpikutele (formaadis 20 x 25 cm)
sobib kilekaas suurusega 41,5 x 25,5 (*kood 6732*). Arvestatud on
sellega, et kilekaante alla saab soovi korral mahutada ka raamatu
ümbrispaberi. Väga õhukese õpiku ning samas formaadis töövihiku jaoks on
kaaned pisut suured, kuid siiski kasutatavad.

*3. kooliastme* uutele õpikutele (formaadis 20,5 x 28) sobib kilekaas
suurusega 42,5 x 28,5 (*kood 6731*).

Väikeses formaadis (16,5 x 23,5) töövihikutele sobib kilekaas, mille
mõõdud on 33,5 x 24 ja kood *6733*.

Kilekaasi saate tellida nii koolile arvega tasumiseks kui ka müügiks
(toimib sarnaselt töövihikute müügiga). Kilekaaned on müügil ka Koolibri
e-poes <http://pood.koolibri.ee/>, kust lapsevanemad saavad neid
osta. Kaaned on müügil ka Rahva Raamatu poodides ning muidugi
*Koolibri esindustes* Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Kärdlas ning Tallinna
külje all olevas Koolibri laos.

*Koolibri kilekaas*
Koolibri


        <http://koolibri.ee/book.php?mcid=0&scid=&nid=3&type=uudis>
Vaata lähemalt <http://www.koolibri.ee/book.php?mcid=0&nid=4080>

Õpikute ja töövihikute väljastamine 2013/14 õppeaastaks kooliraamatukogust

5. - 9. klasside õpilastele laenutatakse õpikud individuaalselt kooliraamatukogust 26. - 30. august kell 9.00 -13.00. Töövihikud saavad 5.- 9. klasside õpilased õppeaasta alguses aineõpetajatelt.

1. - 4. klasside õpilased saavad õpikud ja töövihikud 1. septemberil klassijuhataja tunnis.

Väikeklasside õpilased saavad õpikud ja töövihikud 1. september klassijuhatajalt või aineõpetajatelt.

Õpikud ja töövihikud on õpilastele tasuta.

27. mai – 4. juuni õpikute ja raamatute tagastamine raamatukokku

Raamatukokku tuleb tagastada kõik õpikud ja laenutatud raamatud 4.  juuniks (v.a need õpikud, mida vajatakse pikendatud õppetööks ja 9. kl. eksamiteks). Õpilased ei pea tagastama aabitsat, tööraamatuid ja töövihikuid.

 9. klassi lõpetajatele ja koolist lahkujatele enne dokumente ei väljastata, kui kõik õpikud ja laenutatud raamatud on raamtukokku tagastatud. Kaotatud või rikutud õpikud tuleb asendada samadega või tasuda vastavalt turuhinnale.

 NB Palun  korrasta oma õpikud enne raamatukokku tagastamist.  Ära jäta midagi oma õpikute vahele.

 

Pärnu linna Noortekogu kinkis raamatukogule raamatuid

Esmaspäeval, 13. mail kinkisid Pärnu linna Noortekogu liikmed Noortekogu projekti
raames "Hoiuraamatukogu" kooliraamatukogule 47 raamatut ja ühe DVD.

Koolipere tänab meie kooli tublisid  vilistalasi Helen Maria Raadikut, Andraš Tšitškani  jt.  Pärnu linna Noortekogu liikmeid, kelle ettevõtmisel täieneb juba teist aastat kooliraamatukogu mitmete vajalike raamatutega.

Raamatute üleandmisel olid abiks 1. a klassi õpilased. Raamatuid uudistades leidsid nii mõnedki õpilased omale tuttavaid muinasjutte. 
Pilte vaata siit

Viktoriini "2013 lastekirjanduse tähtpäevad" tulemused. Küsimused ja vastused

Mitmes juubeliaasta on raamatul „Pille Riini lood“	50. juubeliaasta
Mitu aastat möödub sellel aastal Eesti Lastekirjanduse Keskuse asutamisest	80 aastat
Kas Astrid Lindgreni raamatul „Vennad Lõvisüdamed “  on sellel aastal 100. juubeliaasta	Ei ole
Mis kuupäeval möödub  85 aastat kirjanik Eno Raua sünnist	15.veebr
Mis kuupäeval tähistatakse EMAKEELEPÄEVA	14.märts
Mitu aastat möödub  13. juulil 2013 kirjanik Ellen Niidu sünnist	85 aastat
Mis kuupäeval tähistatakse RAHVUSVAHELIST LASTERAAMATUPÄEVA	2.apr
I KOHT                               (kõik õiged vastused)
Taavi Piigert 3.a kl.
Karl Andreas Kalamees 1.a
Kaur Kirsipuu 1.a kl.
Alice Tacy Tahker 1.b kl.
Diandra Talpas-Taltsepp 1.b k
Stella Laineste 1.b kl
Tuuli Põldvee 1.b kl.
Maria Post, 1.b kl.
Mart Erik Põdra, 2.a kl.
Liis Lumisalu, 2.a kl.
Lisett Meier 2.b kl.
Merit Madisson 2. b kl.
Mirjam Ots 2. b kl.
Kaisa Viiberg 2. b kl.
Elbe Reiter 3.b kl.
Kristjan Poobus 3.b kl.
Mihkel Pinsel 3.a kl.
Gerthrud Villiste 3. a kl
Liisa Koppel, 3. a kl.
Rasmus Koppel 4. b kl
Mary-Ly Looring 3. kl
II KOHT
Laura-Katriin Armas 1.b kl.
Kristofer Rynt 2. b kl.
Keitlin Vaher 2.b kl.
Matthias Tuulik 3.b kl.
Gevin Taar 3.b kl.
Gerhard-Fred Karuks 3. b kl.
Hanna  Männe 3.a kl
Caylen Raid 3.a kl
Kai-Riin Klemmer 3.a kl
Margareth Vabrit 3. klass
Kalla Hunt 3. klass Pilte autasustamisest vaata siit

Rahvusvaheline lasteraamatupäev

2.  aprillil on rahvusvaheline lasteraamatupäev.
Esmakordselt tähistas Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) rahvusvahelist lasteraamatupäeva 1967. aastal. Sobiva kuupäeva otsingul langes valik 2. aprillile, muinasjutuvestja H. C. Anderseni sünnipäevale. Selleks puhuks kirjutas lasteraamatupäeva initsiaator ja IBBY looja Jella Lepman* läkituse kõigile maailma lastele. Lõpetuseks lisas ta: “Oleks hea, kui võimalikult paljud lapsed loeksid ühtesid ja samu häid raamatuid, nii et neil oleks midagi ühist ja nad mõistaksid täiskasvanuna üksteist paremini.”
Rahvusvahelisel lasteraamatupäeval korraldatakse igal pool maailmas kõikvõimalikke raamatu- ja lugemisüritusi lastele. 

Viktoriin algklassidele

26. märts – 1. aprill on avatud algklassidele viktoriin „Lastekirjanduse tähtpäevad 2013“. Viktoriini küsimustele saavad 1.- 4. klassi õpilased  vastata kooliraamatukogu blogist või paberkandjal kooliraamatukogus.  Küsimustele leiab vastused kooliraamatukogu stendilt ja blogist. 2. aprillil Rahvusvahelisel lasteraamatupäeval autasustatakse viktoriini võitjad.

Raamatukogu kutsub koolivaheajal külla

Pärnu keskraamatukogu lasteosakond kutsub lapsi ja noori algaval koolivaheajal töötuppa, jutuvestmisele, lauamänge mängima ja näitusi vaatama. Alati on raamatumajas soositud õdus lugemine ja raamatuvaatamine.

Emakeelepäev - 14. märts

Emakeel

Emakeel, su kaunis heli
sütitab mu südame,
tungib jumalikul tulel
minu põue põhjasse.

Sul on võim: nii leinalugu
kui ka hõiskav õnnehääl,
õhked õrnad, tormimõtted -
kõik täis elu sinu väel....
(Anna Haava)

Neljapäeval, 14. märtsil, luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval tähistame ametliku riigipühana 1999. aastast emakeelepäeva.

Kooli saalis Eesti filmide vaatamine.

Kell 8.30 - filmi vaatavad 5. – 6.klass
"Naerata ometi" on Leida Laiuse ja Arvo Iho 1985. aastal lavastatud film Silvia Rannamaa teose "Kasuema" ainetel.

Kell 11.40 - filmi vaatavad 7. – 8.klass
"Kuhu põgenevad hinged" 2007. aastal linastunud Eesti draamafilm, mis põhineb Aidi Valliku romaanil "Mis sinuga juhtus, Ann?

Ettevõtlik III kooliveerand

 

                                                                                                    Pärnu Vanalinna Põhikooli  ja Rääma Põhikooli ühisüritus “Ettevõtlik III kooliveerand” äratas õpilased talveunest.  Ürituse raames käisid eesti lastekirjanike raamatuid algklassides ette lugemas 4. klassi õpilased: Lisett, Triinu-Liis, Bruno, Sandra, Leena Lota, Kristiina, Emilie, Rasmus ja

3. klassi õpilased: Jürgen, Karl Erik, Sandra-Liis, Katariina, Emma, Gerthrud, Liisa, Cristi, Elbe

 

Vaata toimunud ürituse pilte siit

 

Loe Pärnu Postimehe artiklit üritusest siit